Keraamika on läbi aegade olnud oluline osa inimkultuurist. Keraamika mitmekesine ajalugu ja laialdased kasutusvõimalused teevad sellest ainulaadse valdkonna, mis pakub huvi nii teadlastele, kunstnikele kui ka teistele käsitööst, loovusest ja loomingust huvitatud inimestele. Keraamika areng peegeldab ühiskondade muutumist ning inimeste suhet ümbritseva materjali ja esteetikaga. Siinses blogipostituses teeme lühikese ülevaate keraamika ajaloost ja kirjeldame keraamika erinevaid kasutusviise.
Mis on keraamika?
Keraamika on üks vanemaid ning levinumaid tarbeesemete valmistamisviise ja dekoratiivkunste. Sõna “keraamika” all mõeldakse tänapäevases tähenduses kõiki savitöötlusalasid. Kõiki tooteid, mida vormitakse savist või savi moodustavatest koostisosadest – alates tellistest ja lõpetades peenima portselaniga.
Savist vormitud ja valminud käsitööesemed on igaüks unikaalne. Olgu selleks tass, taldrik, kauss, küünlajalg või midagi muud, on see alati valmistaja nägu. Käsitööna valminud keraamika on ainulaadne ja igas neist peitub killuke loojat.
Meie keraamikastuudio kutsub igaühte avastama oma loovust.
Keraamika ajalugu ja algus
Keraamika ajalugu ulatub kaugele. Keraamika on üks vanemaid inimeste leiutisi. Lisaks praktilistele kasutusaladele on savi juba aastatuhandeid paelunud inimesi ka kui eneseväljendusvahend. Vanimad säilinud keraamilised esemed ei olegi tarbenõud, vaid ilu- või kultusobjektid. Vanim keraamika antiikese ja keraamiline kultusese Věstonice Venus on pärit ajavahemikust 29 000–25 000 eKr ning leiti Tšehhist. Treiketast tuntakse juba teise aastatuhande algusest. Keraamika ajalugu on tihedalt seotud inimkonna arengulooga ning sellel on olnud erinevaid etappe vastava perioodi mõjutustega.
Eestisse jõudis keraamika umbes kolmandal aastatuhandel eKr. Eesti arheoloogiale on keraamika leiud tuttavad neoliitilise ajastu (III – I aastatuhat e.m.a.) kamm- ja nöörkeraamikana – käsitsi vormitud, põletatud savinõude näol. Kammkeraamika on keraamika liik, mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked.
Peab tähendama, et keraamika oma haruldase säilivuse ja materjali muutumatuse tõttu on saanud asendamatuks tõendusmaterjaliks vanimate ajastute iseloomustamisel.
Hiljem jõudsid Eesti aladele ka tekstiilkeraamika, kivikeraamika ning leitud on haruldasi näiteid Tallinna fajansimanufaktuuri ja Põltsamaa portselanimanufaktuuri ajast. 1886. a loodi Siimusti Keraamika- ja Savikoda, mis on siiani hoidnud oma mainet ja tootmistraditsioone. Eesti keraamika ajaloost on põhjust tuua palju silmapaistvaid näiteid ning kuigi masstootmine on keraamikute tööd oluliselt mõjutanud, on palju neid, kes hindavad siiani keraamika praktilisi ja loomingulisi aspekte. Keraamika huvilisi Eestis on väga palju – ainuüksi juba Eesti Keraamikute Liitu kuulub 103 liiget, kes on kõrgema kunstiharidusega professionaalsed keraamikakunstnikud ja -disainerid.
Ka kaasaegsete kunstnike väljendusvahendina on savi viimasel kümnendil taas populaarseks muutunud. Keraamika galeriid nii antiiksetest esemetest kui tänapäevasest kunstist on hea viis tutvuda keraamika kui kunstivormiga ja keraamika ajalooga.
Keraamika valmistamise protsess
Vormimine oleneb savi liigist ja valmistatava eseme kujust. Kasutatakse kolme liiki savimasse:
- treimiseks ja vormimiseks pehmet, taigna taolist massi;
- kipsvormidesse valamiseks vedelat savilobri;
- metallmatriitsidega stantsimiseks niisket või kuiva savipulbrit.
Treimiseks ja vormimiseks kasutatav savimass peab olema hästi ettevalmistatud, ühtlaseks seguks sõtkutud. Savisse ei tohi jääda õhku, mis ahjus paisumisel võib põhjustada eseme mõranemist. Õõnesvormide juures peab silmas pidama, et eseme seina paksus oleks igal pool ühesugune – vastasel korral võib kuivamisel ja põletamisel tekkida savis sisepinge, mis põhjustab eseme pragunemist. Pehme taignataoline savi laseb end hästi vormida ja modelleerida.
Keraamika on protsess, mille käigus põletatakse savist vormitud esemed kõrgel temperatuuril keraamika põletusahjus.
Keraamika valmistamise protsess koosneb mitmest etapist, mida järgnevalt tutvustame lähemalt.
Savi ettevalmistamine ja vormimine
Esmalt tuleb valida õige savi, see tihendada, vormida ja kaunistada.
Savi valimine on oluline, sest õige savi kasutamine määrab ära lõpptulemuse. Erinevatel savi liikidel on igaühel neist oma eelised ja põlemistemperatuurid.
Savi tihendamine on oluline samm, mida ei tohiks mitmel põhjusel vahele jätta. Kõige tähtsam on see, et tihendamine kõrvaldab kõik õhumullid, mis võivad savi sees olla. Mullidest vabanemine muudab savi vormimise ja sellega töötamise lihtsamaks.
Savi vormimine on protsessi kõige olulisem ja ka kõige loovam osa – oma kunstiteose valmistamine. Keraamika valmistamisel saab oma tööd vajadusel või soovi korral mitu korda uuesti alustada.
Seejärel on võimalik valmisvormitud savieseme trimmimine ja kaunistamine. Valmis, kuid kuivamata ja põletamata savitööd saab kaunistada näiteks erinevate töövahenditega, joonistada käsitsi peale mustreid, kasutada mustrite tegemiseks templeid, erinevaid silikon- või kipsvorme. Oluline on teada, mida saab ja võib saviga eri etappides teha, et lõpptulemus oleks kaunis.
Savieseme põletus
Savieseme eelpõletuse ehk ettepõletuse käigus põletatakse õhkuivaks kuivanud keraamilised esemed enne nende glasuurimist. Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Olenevalt savi liigist tuleb valida põletustemperatuur keraamika põletusahjus. Et valmistatud ese põletusahjus ei praguneks, tuleb sellel lasta enne korralikult kuivada.
Savieseme glasuurimine
Kui saviesem on eelpõletatud, võetakse ette keraamika glasuurimine. Glasuuri pealekandmiseks on väga palju erinevaid meetodeid – kastmine, valamine, pihustamine, pintsliga peale kandmine, piserdamine.
Glasuurpõletuse käigus toimub eelpõletatud keraamiliste toodete teistkordne põletamine pärast eelpõletatud toodete glasuurimist. Glasuurpõletus on vajalik selleks, et glasuur kinnituks põletatavatele toodetele.
Kus kasutatakse keraamikat?
Savi ja sellest valmiv keraamika on materjal, mille omadused võimaldavad selle kasutamist väga erinevates valdkondades. Keraamika on kõikjal meie ümber. Keraamika tootjad võivad valmistada näiteks vannitoa plaate, telliseid, taldrikuid ning isegi tualette. Keraamikat võib leida sellistes esemetes nagu käekellad, autod ja telefoniliinid. Keraamikat kasutatakse nii meditsiini- kui helitehnikas, aga ka kosmosetehnoloogia valdkondades.
Praegu ei ole enam ühtki eluala, kus keraamilised tooted ei mängiks igapäevases elus tähtsat osa. Selle materjali rakendusvõimalused on väga mitmekesised – lihtsad ja kärgtellised, katusekivid, drenaažitorud, põranda- ja seinaplaadid, kahlid, sanitaarkeraamika, laboratoorsed nõud, happevannid, välisarhitektuuri kaunistused (plaadid, pannood, reljeefid, aiaskulptuurid, fontäänid), tarbenõud (vaasid, serviisid, kannud, kausid jne) ning ehiskeraamika oma tehnikate ning laadide mitmekesisuses. Tarbenõude ja ehiskeraamika juures on peale vormi olulisteks kujunduselementideks ka glasuur ja värv.
Tule keraamika töötuppa
Tule keraamika töötuppa ja avasta, kuidas savi abil saab end väljendada loomingulisel ja looval viisil! Olgu sul varasem kogemus või oled täiesti algaja – töötuba pakub võimaluse käed saviseks teha, luua midagi isikupärast ning nautida loomisrõõmu. Meie keraamikakursuste käigus saab teadmisi savist, keraamikast, erinevatest keraamika valmistamise tehnikatest, tööetappidest ja glasuurimisest. Juhendaja jagab üldoskusi ja -teadmisi ning isiklikke kogemusi.
Keraamika valmistamine on lõõgastav ja loominguline tegevus, mis ühendab iidseid keraamika ajaloo traditsioone tänapäevase eneseväljendusega. Tule üksi, sõbraga, kogu perega või kolleegidega – loovust ja inspiratsiooni jagub igaühele!
