Keraamika töötuba saab korraldada meie stuudios. Oleme valmis tulema ka teie pakutavatesse ruumidesse.
Ühe töötoa hinnaks on varieeruvalt 35-50 eurot inimese kohta. See sisaldab materjale, vajalikke töövahendeid, juhendamist, esemete viimistlemist, glasuurimist ning kahte keraamika põletust elektriahjus.
Töötuba kestab kuni 2 tundi.
Kohaletulemisel väljaspoole Tallinnat lisandub täiendav tasu olenevalt kaugusest.
Anname teada kui keraamika on valmis ja lepime kokku kättesaamise aja.
Keraamika valmistamine on suurepärane seltskonna tegevus. See on midagi erilist, meeldejäävat ning suure tõenäosusega uus kogemus paljudele.
Kui otsid keraamika töötuba Harjumaal Tallinnas on Ceramique stuudio sobiv koht. Meie poolt korraldatavad keraamika valmistamise üritused sobivad ettevõtetele meeskonnaürituseks, nii täiskasvanute kui laste sünnipäevade tähistamiseks, tüdrukuteõhtu pidamiseks või suguvõsa kokkutulekuks. Seltskonnaürituseks võib olla savi töötuba.
Kui veeta mõni tund koos kolleegidega savi voolides ja käsi määrides õpetab see nii mõndagi. Valmistaja õpib, et alati on võimalus alustada uuesti või parandada tehtud vigu. Õpib, et esialgsed ideed ja plaanid ei pruugi täide minna ning lõpptulemus on ettekujutusest midagi erinevat. Õpib uusi kogemusi saades käsitlema asju teisest vaatenurgast. Õpib kannatlikkust ja püsivust rakendades jõudma lõppeesmärgini. Õpib uurima ja küsima teema kohta, millega pole tuttav.
Kui savi voolimine Tallinnas on midagi just teie töökollektiivi jaoks, siis meie stuudio pakub selleks kahte võimalust. Savi töötuba võib toimuda meie stuudios, aga soovi korral toome tiimiürituseks töötoa teie ruumidesse. Miks mitte nautida töökaaslastega savi töötuba ning seejärel kontoriruumides keraamika näitust korraldada või voolitud tassid kontoriköögi kohvinurka kasutamiseks panna?
Lastele on keraamika midagi erilist. Laste mänguline ja loov lähenemine kõigile tegevustele väljendub ka savi voolimisel. Laste keraamika töötuba pakub võimalust ka pere kõige pisematel avastada oma kunstiand.
Savi voolimise töötuba on hea võimalus kõigil pere põlvkondadel koos aega veeta. Lapselaps ja vanaema saavad kõrvuti keraamika valmistamist nautida. Nii võib igaüks valmistada endale midagi vajalikku või hoopis esemete valmimise järel otsustada teha vahetust – kinkides enda keraamika lähedasele mälestusesemeks, saades ise sama meeldejääva kingituse.
Keraamika sünnipäev jääb osalejatele meelde veel aastateks. Sünnipäeva pidamine savi töötoas on eriline viis, kuidas nii suuremad kui väiksemad saavad tähistada aasta vanemaks saamist. Valmistatud ese võib olla kingituseks sünnipäevalapsele või mälestuseks valmistajale.
Keraamika sünnipäeva üritust saab korraldada meie stuudios, aga soovi korral tuleme ka teie ruumidesse vajalike materjalide ja töövahenditega. Keraamika sünnipäeva üritus sisaldab juhendajat ning kõiki vajalikke materjale vahendeid ja põletusi keraamika valmistamiseks.
Keraamika on üks vanemaid ning levinumaid tarbeesemete valmistamisviise ja dekoratiivkunste. Sõna “keraamika” all mõeldakse tänapäevases tähenduses kõiki savitöötlusalasid. Kõiki tooteid, mida vormitakse savist või savi moodustavatest koostisosadest – alates tellistest ja lõpetades peenima portselaniga.
Savist vormitud ja valminud käsitööesemed on igaüks unikaalne. Olgu selleks tass, taldrik, kauss, küünlajalg või midagi muud on see alati valmistaja nägu. Käsitsi valminud keraamika on ainulaadne ja igas neist peitub killuke loojat.
Meie keraamikastuudio kutsub igaühte avastama oma loovust.
Keraamilist massi on võimalik tehislikult värvida, viies massi koostisse mitmeid metallioksiide ning nende alusel valmistatud värvipigmente. Värvi intensiivsus sõltub savi liigist, põletustemperatuuri kõrgusest ning värvitava komponendi kogusest.
Reeglina on kõrgemal temperatuuril põletatud värviline mass tumedam, toonilt intensiivsem ning pealispinnalt küpsem. Valge savi alusel on võimalik välja kujundada rikkalikumat värviskaalat. Värvilisi masse kasutatakse kõrgkuumuskeraamikas baasmassina ja mitmesugustes tehnikates (inkrustatsioon, aplikatsioon, nerikom, neriaaž jt).
Sõna “keraamika” pärineb vanast kreekakeelsest sõnast “keramos”, milles see algselt tähendas joogisarve, muutudes aegamööda potisepa kaupa tähendavaks sõnamõisteks.
Keraamika on üks inimsoo vanimaid elutarbelise ja kunstilise väljenduse tehnikaid. Peaaegu kõikide maailma rahvaste vanim arheoloogia tunneb savinõusid – potte, kausse, kruuse ja kanne – tarbeesemetena, aga samuti ka primitiivset pisiplastikat.
Igapäevases keelekasutuses mõeldakse keraamika all üldjuhul savitöökojas spetsiaalse tehnikaga valmistatud savinõusid ja -kunsti. Sel juhul võib keraamika mõistena omada kahte erinevat tähendust. Keraamika on
Tegelikkuses on keraamika mõiste väga laiahaardeline.
Savi ja sellest valmiv keraamika on materjal, mille omadused võimaldavad selle kasutamist väga erinevates valdkondades. Keraamika on kõikjal meie ümber. Keraamika tootjad võivad valmistada näiteks vannitoa plaate, telliseid, taldrikuid ning isegi tualette. Keraamikat võib leida sellistes esemetes nagu käekellad, autod ja telefoniliinid. Keraamikat kasutatakse nii meditsiini- kui helitehnikas, aga ka kosmosetehnoloogia valdkondades.
Praegu ei ole enam ühtki eluala, kus keraamilised tooted ei mängiks igapäevases elus tähtsat osa. Selle materjali rakendusvõimalused on väga mitmekesised – lihtsad ja kärgtellised, katusekivid, drenaažitorud, põranda- ja seinaplaadid, kahlid, sanitaarkeraamika, laboratoorsed nõud, happevannid, välisarhitektuuri kaunistused (plaadid, pannood, reljeefid, aiaskulptuurid, fontäänid), tarbenõud (vaasid, serviisid, kannud, kausid jne) ning ehiskeraamika oma tehnikate ning laadide mitmekesisuses. Tarbenõude ja ehiskeraamika juures on peale vormi olulisteks kujunduselementideks ka glasuur ja värv.
Vormimine oleneb savi liigist ja valmistatava eseme kujust. Kasutatakse kolme liiki savimasse:
Treimiseks ja vormimiseks kasutatav savimass peab olema hästi ettevalmistatud, ühtlaseks seguks sõtkutud. Savisse ei tohi jääda õhku, mis ahjus paisumisel võib põhjustada eseme mõranemist. Õõnesvormide juures peab silmas pidama, et eseme seina paksus oleks igal pool ühesugune – vastasel korral võib kuivamisel ja põletamisel tekkida savis sisepinge, mis põhjustab eseme pragunemist. Pehme taignataoline mass laseb end hästi vormida ja modelleerida.
Keraamika on protsess, mille käigus põletatakse savist vormitud esemed kõrgel temperatuuril keraamika põletusahjus.
Keraamika valmistamise protsess samm-sammult:
Keraamika metarjelidest on üks kättesaadavamaid ja enimkasutatvamaid tooraineid savi. Algmaterjal on savi ja selle erinevad liigid. Seega on enamik keraamikatooteid savipõhised, valmistatud ühest või mitme eri savi segust, mis on segatud mineraalsete modifikaatoritega, nagu kvarts ja päevakivi. Erinevat tüüpi savid ja savi kombinatsioonid erinevate ränidioksiidi ning muude mineraalide variatsioonidega annavad tulemuseks erinevat tüüpi keraamika.
Looduses leidub väga rikkalikke savivarusid. Oma omaduste poolest on need aga väga erinevad. Mõned savid sisaldavad suurel määral saviollust – kaoliini ning vähe muid lisandeid nagu räniliiva, põllupagu, vilgukivi, ning on seetõttu hästi vormitavad. Neid nimetatakse rasvasteks savideks. Teistes savides on aga palju liiva ja muid jämedateralisi aineid. Nad on halvasti vormitavad ja neid nimetatakse lahjadeks savideks. Rasvased savid erinevad lahjadest selle poolest, et nad kuivamisel ja põletamisel palju kahanevad. Lahjadel, liivarikastel savidel on kahanemisprotsent väiksem.
Peale vormitavuse on vaja kindlaks teha ka savide värvus. Kuigi lõpptoote värvus sõltub ka viimistlusest, näiteks glasuuri värvist, siis on savisid erinevat tooni. Lõpptulemus võib varieeruda alates heledast savivalgest keraamikast kuni musta keraamikani. Savi värv oleneb tema lisanditest, metallide ühenditest ja orgaanilistest ainetest. Peale põletust savid tavaliselt muudavad värvust. Toores olekus võivad savid omada valge, halli, kollase, rohelise, punase või isegi musta värvuse. Keraamika põletamisel orgaanilised ained põlevad ära. Peale põletamist jäävad rauarikkad savid punaseks, lubjarikkad kollaseks.
Kuna savimaak sisaldab kuni 30% vett, on hädavajalik läbi viia maagi kuivatamine 5-10%-lise niiskuse sisalduseni. Parim kuivatustemperatuur on 110°-120°, sellest kõrgemal temperatuuril hakkab savi kaotama om plastilisust.
Tükeldamist ja peenendamist vajavad kõik keraamiliste masside toorained. Savimaagi puhul lastakse tavaoludes eelnevalt kuivatatud ja tükeldatud savil vees liguneda ning seejärel uhutakse ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jäänud jääk on tavaliselt liiv või kruus. Saadud savimass jäetakse seisma ning aja jooksul eemaldatakse pealekerkinud veekiht.
Ideaalne on kasutada keraamilise massi lõplikuks peenendamiseks ja nende omavaheliseks segamiseks kuulveskit, mis kujutab endast ümber oma telje keerlevat silindrilist või koonusetaolist trumlit.
Kui savimass sisaldab elektrolüüte, võib seda peale laagerdumist kasutada valmis valumassina. Savimassi, mis ei sisalda elektrolüüte, kasutatakse pooltoodanguna vormimismassi valmistamiseks. Plastiline vormimismass saadakse valumassi liigse niiskuse eraldamise teel. Käsitöönduslikult kuivatatakse seda soojas kuivas ruumis kipsvannides või vanades kipsvormides. Kvaliteetse vormimismassi saamiseks tuleb tahenenud massist eraldada õhk ning vajaduse korral mass ühtlustada. Tavaoludes piisab selleks massi käsitsi läbisõtkumisest, keraamikatööstuses suunatakse töödeldav mass vaakumpressi, kus koos õhu eraldamisega toimub massi teistkordne ja lõplik läbisegamine ning ühtlustamine. Valminud vormimismassi on soovitatav lasta seista enne kasutamist. Mida kauem mass laagerdub, seda paremad on selle plastilised omadused.
Valmistatakse ka pulbermassi, mida toodetakse savimassi tsentrifugaalse töötlemise teel vastavates kuivatites või õhkkuiva vormimismassi jahvatamise teel.
Valmistatakse kolme keraamilist massi: vormimismass ja treimismass, valumass ning stantsimismass.
Keraamika valmistamine algab savimassi vormimisega. Keraamikas kasutatakse kolme vormimisviisi: valamine, plastiline vormimine ja pressimine ehk stantsimine.
1. Valamise puhul eristatakse avavalu ehk tavaline valu, umbvalu ehk kahepoolne valu ning segavalu ehk avavalu ja umbvalu kooskasutus.
Avavalu on enam levinud menetlus, õhukeseseinaliste ja enamasti keeruka konfiguratsiooniga toodete seeriaviisiliseks valmistamiseks. Avavalu puhul puutub valuvormiga kokku vaid vormi valatava eseme välispind ehk eseme valusein moodustub ühelt poolt vastu kipsvormi pinda, teine pool moodustub vabalt.
Umbvalu on vähem levinud menetlus, enamjaolt paksemaseinaliste toodete seeriaviisiliseks valmistamiseks. Umbvalu menetlusel on valuvormiga vahetus kokkupuutes nii valatava eseme sisepind, kui ka välispind ehk eseme valusein moodustub mõlemalt poolt vastu kipsvormi pinda. Surve (rõhu) all teostatud umbvalu nimetatakse survevaluks.
Segavalu valamine toimub kipsvormidesse. Valuvorm, mis sõltuvalt toote keerukusest võib koosneda paarist kuni paarikümnest osast, liidetakse kokku ning seotakse kinni kummivooliku või kummiribaga. Seejärel valatakse vormi savimass. Kipsvorm hakkab niiskust imama ning vormi seintele tekib tahenenud, hangunud massist ühtlane ja pidevalt paksenev kiht. Savimassi tase alaneb ning seetõttu tuleb uut savimassi kogu aeg juurde valada. Valamine toimub nii kaua, kuni on saavutatud soovitud eseme paksus. Seejärel valatakse üleliigne savimass vormist välja, soovitatav on vormi mõni aeg kummuli hoida, mis soodustab massi lõplikku väljavalgumist.
2. Vormimine jaguneb: vaba modelleerimine, vormimine kipsvormide abil ning treimine.
Vaba modelleerimise puhul vormitakse õõnesnõu või skulptuur käsitsi vormi kasutamata. Levinumad võtted on: eseme väljapigistamine (-pressimine, -muljumine) savitombust, eseme modelleerimine saviribade (-paelte, – lintide) kokkukleepimise teel (nn kerimismeetod) ja eseme modelleerimine saviplaatide kokkukleepimise teel.
Vormimine kipsvormide abil on sobilik õõnesvormide, skulptuuride, reljeefide, plaatide jms seeriaviisiliseks valmistamiseks. Vormi topitakse ühtlane kiht keraamilist massi, mis eemaldatakse peale toote tahenemist.
Treimise puhul on eseme vorm sõltuvuses treiratta pöörlemisest. Käsitreimine on iidne keraamika vormimise viis, milleks kasutati potiketra. Tänapäeval kasutatakse peamiselt elektrilist potiketra, mis vähendab füüsilist koormust ning suurendab keskendumist käte tööle.
3. Stansimise teel vormimine on levinud peamiselt tehnilise ja ehituskeraamika ning tarbekeraamika masstootmisel.
Pärast vormimist peab saviesemeid kuivatama, et kõrvaldada põletamisel takistavalt mõjuvat niiskust. Savimassi niiskus oleneb veest, mida lisatakse toormaterjalide pehmendamiseks. Savimassi vormimisel väheneb niiskus, eriti kipsvormide kasutamisel.
Vesi aurab saviesemetel peamisest pinnast, sisemusest tungib vesi järk-järgult pinnale. Seetõttu kuivavad nurgad, kandid ja õhemad pinnad kiiremini, mis võib põhjustada eseme pragunemist. Seetõttu on soovitav ese vormida ühepaksuselt või kuivatamiselt õhemad kohad katta, et kogu ese kuivaks ühtlaselt. Õhutõmme ja päikesevalgus võivad põhjustada mitteühtlast kuivamist, vormimuutust või pragunemist. Keraamikatööstuses kasutatakse kinniseid kuivatusruume ja – kambreid
Keraamika glasuurid on üks parimaid viise keraamika värvimiseks. Glasuuri kasutatakse keraamikas mitmetel põhjustel. Lisaks värvile või toonile annab glasuur keraamilistele esemetele juurde mehaanilist tugevust ja vastupidavust. Samuti aitab glasuur parandada keraamilise toote veepidavust. Glasuuritud esemeid on ka parem puhastad kuna glasuur muudab esemete välispinna ühtlasemaks ja siledamaks.
Keraamika kunstniku ehk keraamiku töövahendeid on palju. Keraamiku töölaud on spetsiaalselt valmistatud saepuruplaadist, mis püüab üleliigse niiskuse endasse.
Keraamika treipink ehk potikeder on kasutusel spetsiaalse savivormimise tehnika jaoks.
Keraamika tööpink, savilõikurid, augulõikurid, treilabad, savirullid on vaid lühike loetelu spetsiaalsetest töövahenditest keraamika valmistamiseks.
Keraamika töövahenditega tutvumiseks ja nende proovimiseks saab osaleda meie töötubades ja regulaarsetel keraamika kursustel.
Keraamilist eset, mida ei ole veel põletatud, on ka pärast ärakuivamist võimalik vee abil taas plastiliseks muuta ja selle abil parandada või ümber voolida.
Pärast põletust ei ole keraamika parandamine samal viisil võimalik. Põletuse käigus toimuvad muutused keraamilise massi struktuuris, mis ei võimalda seda vee abil enam plastiliseks muuta.
Keraamika parandus peale põletust vajab spetsiaalset keraamika liimi. See on üldjuhul valge viskoosse koostisega, mis kannatab temperatuuri kõikumist, olles seeläbi vastupidav soojale veele.
Keraamikatöökoja ruumile erilisi nõudmisi pole. Soovitav on, et põrandad oleks kaetud kergesti puhastatava kattega. Tööruumi suurus sõltub töökoja profiilist.
Tööruum ja ahjuruum peaksid asuma soovitavalt eraldi ruumides, et vältida keraamika põletuse ajal õhku lenduvate kahjulikke ainete sissehingamist. Ahjuruumi minimaalne suurus peaks olema 6 m2 (3x2m) ja seal peaks olema hea väljatõmbeventilatsioon kas tsentraalsesse süsteemi või läbi seina otse välja.
Keraamikatöökojas on riiulid vajalikud nii materjalide ja tööriistade hoidmiseks, kui saviesemete kuivatamiseks. Saviesemete kuivatamiseks on sobilikud tugevad, hõreda konstruktsiooniga puitriiulid. Hõre konstruktsioon võimaldab õhu liikumist ja võimaldab saviesemetel ühtlaselt kuivada.
Kuna keraamika valmistamise protsess nõuab aeg-ajalt saviesemete ümberpaigutamist (töölaualt riiulisse, hiljem ahjuruumi lõppkuivatusele ja põletusse, sealt jälle tööruumi glasuurimisele jne), on otstarbekas esemete tõstmiseks kasutada vineerist või puidust aluseid.
Töölauad peaksid olema tugeva konstruktsiooniga ja kergestipuhastatava kattega. Saviga töötamisel on soovitav kasutada ka voolimisaluseid. Selleks sobivad vettimavad plaadid (vineer, puitlaastplaat, valatud kipsplaat). Alused aitavad vältida savi kleepumist tööpinnale.
Keraamikatöökotta sobib kahe osaga suurem kraanikauss. Savijääke sisaldava pesuvee eelpuhastamiseks on hädavajalik kraanikausi ja kanalisatsioonisüsteemi vahele paigaldada mitmekambriline setiti. See väldib kanalisatsioonisüsteemi ummistumist savi- ja glasuurijääkide tõttu.
Keraamika ahju valimisel peaks silmas pidama esmalt ahju suurust (töömaht) ja põletuskoormust ning saadaolevat elektritoidet (kas on tööstusvool). Ostmisel tuleks jälgida kontrolleri ja ahju varustuse (riiulid, vahepostid) olemasolu ning sobivust rakendusega (keraamika, klaas).
Olenevalt kasutatavast tehnikast on tarvis veel: potikeder, rullpress, savi rull, silmusrauad,
lõiketera, puhastusraud, voolimispulgad, tross, švammid, spaatlid, glasuurimispintslid, angoobimaali pipetid jm tööriistad.
Keraamika glasuurimiseks on erinevaid meetodeid. Vaatleme neist mõningaid lähemalt.
Glasuurimine on keraamilise toote valmimisel olulisemaid etappe. Glasuurimisel tehtud vead võivad annulleerida kogu eelneva töö. Glasuuriga kaetud eseme kvaliteedi üle saab otsustada peale põletust, siis on aga enamikul juhtudel võimatu tulemust parandada. Seetõttu nõuab glasuurimine suuri kogemusi ja head materjalitundmist, et ennetada ebaõigetest töövõtetest põhjustatud glasuuridefekte.
Enne glasuurimist tuleb tooted hoolikalt puhastada tolmust, kasutades selleks võimaluse korral kompressorit või tolmuimejat. Tolmuvabad esemed pühitakse üle niiske käsnaga.
Glasuur kantakse toodetele pintsliga, sissekastmis- või ülevalamismeetodil või pritsimise teel.
Glasuuri õnnestumine sõltub glasuurikihi paksusest. Osad glasuuriliigid võivad olla toodetel õhema, teised paksema kihina. Eseme põhi või põhjarant peab jääma glasuuriga katmatuks. Soovitatav on see enne glasuurimist üle võõbata kuuma vaha või parafiiniga, et vältida glasuuri kinnitumist sellesse piirkonda.
Keraamika maalimine keraamikavärvidega on teine viis, mis on levinud valminud savitoodetele värvi andmiseks. Selleks on spetsiaalselt keraamikatoodete värvimiseks välja töötatud glasuurialused ja -pealsed värvid. Lisaks värvidele on saadaval erinevad keraamika markerid. Keraamika lakk võib lisakihina anda ekstra läike või võimaldab kasutada salvrätitehnikat.
Savi põletamiseks kasutatavad ahjud jagunevad küttematerjali või energia liigi järgi (puuküte, õliküte, gaasiküte, kivisöeküte, lõkkepõletuse küte, elektri- ja päikeseenergia), töötamisperioodi järgi (perioodiline või pidev), ahju ehituse ja tõmbe järgi.
Keraamika ahju valimisel peaks silmas pidama esmalt ahju suurust (töömaht) ja põletuskoormust ning saadaolevat elektritoidet (kas on tööstusvool). Ostmisel tuleks jälgida kontrolleri ja ahju varustuse (riiulid, vahepostid) olemasolu ning sobivust rakendusega (keraamika, klaas).
Kuivatatud saviesemeid põletatakse, et muuta savi kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Põletamata keraamilist massi on pärast kuivatamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Pärast põletust, tänu põletuse käigus toimunud muutustele keraamilise massi struktuuris, on see aga võimatu.
Eristatakse nelja põletusviisi: eelpõletus, ühekordne põletus, dekoorpõletus ja glasuurpõletus.
Keraamika jaguneb põletamistemperatuuride järgi madal- ja kõrgkuumuskeraamikaks.
Keraamikat saab liigitada erinevatel alustel – põletustemperatuuri, põletatud massile omase struktuuri ja värvuse või näiteks asukoha põhjal. Asukoha põhjal on tuntumad näited Jaapani keraamika, Hiina keraamika ja Itaalia keraamika.
Pottsepis – pottsepatooted (nimetatakse ka jämedaks või talurahvakeraamikaks) – kergesti sulavast ja enamjaolt ehedast savist valmistatud poorsed tooted, mis on põletatud temperatuuril 850°-1000°C ning võivad olla kaetud angoobide ja lihtsa koostisega toorglasuuridega (näiteks plii- ja saviglasuurid). Siia alla kuulub ka primitiivkeraamika.
Madalkuumuskeraamika – mitme lisandiga vääristatud keraamilisest massist vormitud tooted, mis on põletatud temperatuuril 900°-1100°C ning kaetud väga eritüübiliste glasuuridega. Siia alla kuuluvad ka lubjafajanss, majoolika ning raku.
Lubjafajanss – lubjarikkast savist valmistatud poorsed tooted, mis on kaetud valge katva tinaglasuuriga, enamjaolt kaunistatud glasuuripealse maalinguga ning põletatud temperatuuril 950° – 1000°C, tüüpiliseks esindajaks on Delfti fajanss.
Majoolika – rauarikkast savist valmistatud poorsed tooted, mis on kaetud valge katva tinaglasuuriga, kaunistatud glasuuripealse maalinguga ning põletatud temperatuuril 900°-1050°C. Tüüpiliseks esindajaks on ltaalia majoolika.
Raku – eripõletuse läbi teinud lahjast massist urbsed tooted.
Šamott-tooted – tulekindlast savist poorsed tooted, mille koostisse kuulub põletatud savikillustik šamotipuru näol ning mis põletatakse tavaliselt temperatuuril 1150°-1300°C.
Kuumuskindel keedunõu – urbsest, tavaliselt šamoti- või talgirikkast massist valmistatud ja termilist šokki taluvad tooted, mis on põletatud temperatuuril 1160°-1300°C (erandjuhul ka madalamal t°) ning mida kasutatakse nii toidu valmistamiseks kui ka serveerimiseks.
Peenfajanss – heledast või valgest savist poorsed tooted, mis on põletatud temperatuuril 1120°-1280° C ning kaetud läbipaistvate või spetsiifiliste fajanssglasuuridega.
Klinker – värvilisest massist valmistatud tihedad paakunud ja glasuuriga katmata tooted, mis on põletatud temperatuuril 1150°-1350°C.
Kivinõu – halliks või pruuniks põlevast savist tihedad, paakunud tooted, mis on põletatud temperatuuril 1150°-1350°C ning kaetud eritüübiliste glasuuridega (soola-, savi-, tuha-, põldpao- jt. glasuurid).
Portselan – kõige kvaliteetsem keraamikaliik, valgest savist tihedad happe- ja ilmastikukindlad, teatud liikide puhul poolläbipaistvad tooted, mis on enamjaolt kaetud läbipaistva glasuuriga, põletatud temperatuuril 1250° – 1500°C ning vajaduse korral kaunistatud glasuurialuste või -pealsete värvidega. Portselantooteid võib katta ka väga eritüübiliste glasuuridega.
Tulekindel keraamika – tulekindlast savist tihedad, paakunud tooted, mis on põletatud temperatuuril 1350° -1500°C.
Keraamika kunstiteose ja -tootena – vabakunstis, tarbekunstis, arhitektuuris ja disainis.
Sellise liigituse järgi on igal tooteliigil omakorda alajaotusi. Sageli on liigid omavahel segunenud ning tekivad vahevariandid.
Savi on hõlpsasti kaevandatav, kuna savikihid enamasti ei asu väga sügaval pinnakatte all
(0,3-15 meetrit). Suuremaid koguseid kaevandatakse ekskavaatoritega, väiksemaid on otstarbekam käsitsi kaevata, sellega tagatakse ka savimaagi parem kvaliteet.
Kaevandatud savimaaki võib hoida lahtise taeva all selleks kohandatud laoplatsil või basseinis aastaringselt, kuna temperatuuri kõikumine muudab savi plastilisemaks. Siseruumi on soovitatav paigutada vaid kaoliin ja valge kvartsliiv.
Keraamika ajalugu ulatub kaugele. Keraamika on üks vanimaid inimeste leiutisi. Lisaks praktilistele kasutusaladele on savi materjalina paelunud inimeste tähelepanu juba aastatuhandeid kui eneseväljendusviis. Vanimad säilinud keraamilised esemed ei olegi tarbenõud, vaid ilu- või kultusobjektid. Vanim keraamika antiikese ja keraamiline kultusese Věstonice Venus on pärit ajavahemikust 29 000–25 000 eKr ning leiti Tšehhist. Treiketast tuntakse juba teise aastatuhande algusest.
Eestisse jõudis keraamika umbes kolmandal aastatuhandel eKr. Eesti arheoloogiale on keraamilised leiud tuttavad neoliitilise ajastu (III – I aastatuhat e.m.a.) kamm- ja nöörkeraamikana – käsitsi vormitud, põletatud savinõude näol. Kammkeraamika on keraamikaliik, mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked.
Peab tähendama, et keraamika oma haruldase säilivuse ja materjali muutumatuse tõttu on saanud asendamatuks tõendusmaterjaliks vanimate ajastute iseloomustamisel.
Ka kaasaegsete kunstnike väljendusvahendina on savi viimasel kümnendil taas populaarseks muutunud. Keraamika galeriid nii antiiksetest esemetest kui tänapäevasest kunstist on hea viis tutvuda keraamikaga kui kunstivormiga ja selle ajalooga.
Keraamikastuudio on koht, kus saab tegeleda savi voolimise ja vormimisega, olles samal ajal kohaks, kus leida tänapäeva kiire elutempo juures hetk, mil istuda hingerahus.
Savist mõne eseme valmistamist, kuivatamist ega põletamist ei saa kuidagi kiirendada – keraamika valmistamiseks kulub tänapäeval sama palju aega kui 2000 aastat tagasi. Nii toimib saviga töötamine digimaailma ülekoormuse vastu. See katkestab kasvõi paariks tunniks e-posti ja sõnumite kontrollimise.
Need tunnid võivad mööduda ilma millelegi muule mõtlemata, aidates seeläbi välja tulla igapäevarutiinist ja -muredest. Savitööle keskendumisel on meelel üks fookus, mis võib mõjuda meditatiivselt või terapeutiliselt.
Lisaks mõtete väljalülitamisele ja sensoorsele kogemusele sõrmedega voolimisel, valmib protsessi käigus omanäoline ja imeline keraamikaese, mis jääb igale valmistajale või kingituse saajale mälestuseks aastateks.
