Keraamika võib olla väga erinev – see võib olla lihtne savinõu või keeruline kunstiteos. Selle valmistamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnikaid ja töövõtteid. Erinevates kohtades ja aegadel on inimesed arendanud välja oma viisid, kuidas savi vormida, kaunistada ja põletada. Siinses blogipostituses vaatame lähemalt, milliseid keraamika liike ja tehnikaid on olemas.
Millised on keraamika liigid?
Keraamikat saab liigitada erinevatel alustel – põletustemperatuuri, põletatud massile omase struktuuri ja värvuse või näiteks asukoha põhjal. Asukoha põhjal on tuntumad näited Jaapani keraamika, Hiina keraamika ja Itaalia keraamika.
Pottsepis – pottsepatooted (nimetatakse ka jämedaks või talurahvakeraamikaks) – kergesti sulavast ja enamjaolt ehedast savist valmistatud poorsed tooted, mis on põletatud temperatuuril 850°-1000°C ning võivad olla kaetud angoobide ja lihtsa koostisega toorglasuuridega (näiteks plii- ja saviglasuurid). Siia alla kuulub ka primitiivkeraamika.
Madalkuumuskeraamika – mitme lisandiga vääristatud keraamilisest massist vormitud tooted, mis on põletatud temperatuuril 900°-1100°C ning kaetud väga eritüübiliste glasuuridega. Siia alla kuuluvad ka lubjafajanss, majoolika ning raku.
Lubjafajanss – lubjarikkast savist valmistatud poorsed tooted, mis on kaetud valge katva tinaglasuuriga, enamjaolt kaunistatud glasuuripealse maalinguga ning põletatud temperatuuril 950° – 1000°C, tüüpiliseks esindajaks on Delfti fajanss.
Majoolika – rauarikkast savist valmistatud poorsed tooted, mis on kaetud valge katva tinaglasuuriga, kaunistatud glasuuripealse maalinguga ning põletatud temperatuuril 900°-1050°C. Tüüpiliseks esindajaks on ltaalia majoolika.
Raku – eripõletuse läbi teinud lahjast savimassist urbsed tooted.
Šamott-tooted – tulekindlast savist poorsed tooted, mille koostisse kuulub põletatud savikillustik šamotipuru näol ning mis põletatakse tavaliselt temperatuuril 1150°-1300°C.
Kuumuskindel keedunõu – urbsest, tavaliselt šamoti- või talgirikkast massist valmistatud ja termilist šokki taluvad tooted, mis on põletatud temperatuuril 1160°-1300°C (erandjuhul ka madalamal t°) ning mida kasutatakse nii toidu valmistamiseks kui ka serveerimiseks.
Peenfajanss – heledast või valgest savist poorsed tooted, mis on põletatud temperatuuril 1120°-1280° C ning kaetud läbipaistvate või spetsiifiliste fajanssglasuuridega.
Klinker – värvilisest massist valmistatud tihedad paakunud ja glasuuriga katmata tooted, mis on põletatud temperatuuril 1150°-1350°C.
Kivinõu – halliks või pruuniks põlevast savist tihedad, paakunud tooted, mis on põletatud temperatuuril 1150°-1350°C ning kaetud eritüübiliste glasuuridega (soola-, savi-, tuha-, põldpao- jt. glasuurid).
Portselan – kõige kvaliteetsem keraamikaliik, valgest savist tihedad happe- ja ilmastikukindlad, teatud liikide puhul poolläbipaistvad tooted, mis on enamjaolt kaetud läbipaistva glasuuriga, põletatud temperatuuril 1250° – 1500°C ning vajaduse korral kaunistatud glasuurialuste või -pealsete värvidega. Portselantooteid võib katta ka väga eritüübiliste glasuuridega.
Tulekindel keraamika – tulekindlast savist tihedad, paakunud tooted, mis on põletatud temperatuuril 1350° -1500°C.
Keraamika kunstiteose ja -tootena – vabakunstis, tarbekunstis, arhitektuuris ja disainis.
Sellise liigituse järgi on igal tooteliigil omakorda alajaotusi. Sageli on liigid omavahel segunenud ning tekivad vahevariandid.
Levinumad keraamika valmistamise tehnikad ja vormimise viisid
Läbi aegade on välja kujunenud mitmed levinud töövõtted, mille abil savi vormitakse soovitud kujuks ja valmistatakse ette põletamiseks.
Keraamikas kasutatavad vormimise viisid
Keraamika valmistamine algab savimassi vormimisega. Keraamikas kasutatakse kolme vormimisviisi: savi valamine, plastiline vormimine ja pressimine ehk stantsimine.
1. Savi valamise puhul eristatakse avavalu ehk tavaline valu, umbvalu ehk kahepoolne valu ning segavalu ehk avavalu ja umbvalu kooskasutus.
Avavalu on enam levinud menetlus, õhukeseseinaliste ja enamasti keeruka konfiguratsiooniga toodete seeriaviisiliseks valmistamiseks. Avavalu puhul puutub valuvormiga kokku vaid vormi valatava eseme välispind ehk eseme valusein moodustub ühelt poolt vastu kipsvormi pinda, teine pool moodustub vabalt.
Umbvalu on vähem levinud menetlus, enamjaolt paksemaseinaliste toodete seeriaviisiliseks valmistamiseks. Umbvalu menetlusel on valuvormiga vahetus kokkupuutes nii valatava eseme sisepind kui ka välispind ehk eseme valusein moodustub mõlemalt poolt vastu kipsvormi pinda. Surve (rõhu) all teostatud umbvalu nimetatakse survevaluks.
Segavalu valamine toimub kipsvormidesse. Valuvorm, mis sõltuvalt toote keerukusest, võib koosneda paarist kuni paarikümnest osast, liidetakse kokku ning seotakse kinni kummivooliku või kummiribaga. Seejärel valatakse vormi savimass. Kipsvorm hakkab niiskust imama ning vormi seintele tekib tahenenud, hangunud massist ühtlane ja pidevalt paksenev kiht. Savimassi tase alaneb ning seetõttu tuleb uut savimassi kogu aeg juurde valada. Savi valamine toimub nii kaua, kuni on saavutatud soovitud eseme paksus. Seejärel valatakse üleliigne savimass vormist välja, soovitatav on vormi mõni aeg kummuli hoida, mis soodustab massi lõplikku väljavalgumist.
2. Savi vormimine jaguneb: vaba modelleerimine, vormimine kipsvormide abil ning treimine.
Vaba modelleerimise puhul vormitakse õõnesnõu või skulptuur käsitsi vormi kasutamata. Levinumad võtted on: eseme väljapigistamine (-pressimine, -muljumine) savitombust, eseme modelleerimine saviribade (-paelte, – lintide) kokkukleepimise teel (nn kerimismeetod) ja eseme modelleerimine saviplaatide kokkukleepimise teel.
Savi vormimine kipsvormide abil on sobilik õõnesvormide, skulptuuride, reljeefide, plaatide jms seeriaviisiliseks valmistamiseks. Vormi topitakse ühtlane kiht keraamilist massi, mis eemaldatakse peale toote tahenemist.
Treimise puhul on eseme vorm sõltuvuses treiratta pöörlemisest. Käsitreimine on iidne keraamika vormimise viis, milleks kasutati potiketra. Tänapäeval kasutatakse peamiselt elektrilist potiketra, mis vähendab füüsilist koormust ning suurendab keskendumist käte tööle.
3. Stantsimise teel savi vormimine on levinud peamiselt tehnilise ja ehituskeraamika ning tarbekeraamika masstootmisel.
Pärast savi vormimist peab saviesemeid kuivatama, et kõrvaldada põletamisel takistavalt mõjuvat niiskust. Savimassi niiskus oleneb veest, mida lisatakse toormaterjalide pehmendamiseks. Savimassi vormimisel väheneb niiskus, eriti kipsvormide kasutamisel.
Vesi aurab saviesemetel peamisest pinnast, sisemusest tungib vesi järk-järgult pinnale. Seetõttu kuivavad nurgad, kandid ja õhemad pinnad kiiremini, mis võib põhjustada eseme pragunemist. Seetõttu on soovitav ese vormida ühepaksuselt või kuivatamiselt õhemad kohad katta, et kogu ese kuivaks ühtlaselt. Õhutõmme ja päikesevalgus võivad põhjustada mitteühtlast kuivamist, vormimuutust või pragunemist. Keraamikatööstuses kasutatakse kinniseid kuivatusruume ja – kambreid.
Keraamika tehnikad ja dekoreerimine
Mõned näited keraamika tehnikatest:
- Näpitsatehnika, ingl pinching – vormitakse savi näppude vahel pigistades. Sobib hästi algajale.
- Savikerade ladumine, ingl coiling – savikeradest (vorstidest) ehitatakse vorm. Võimaldab luua orgaanilisi kujusid.
- Savitahvlite tehnika, ingl slab building – savi rullitakse tasaseks ja lõigatakse soovitud kujunditeks, mis liidetakse kokku.
- Potikedral voolimine, ingl wheel throwing – savi vormitakse pöörleval rattal. Sobib sümmeetriliste esemete tegemiseks.
- Valutehnika, ingl slip casting – vedel savi valatakse kipsvormi. Hea sarnaste esemete valmistamiseks.
- Kraapekaunistus, ingl sgraffito – pinnale kantud värvikiht kraabitakse mustriks, paljastades all oleva savi.
- Templitega vajutamine, ingl stamping / impressing – savi pinnale surutakse mustreid tööriistade või templitega.
- Savivedeliku joonistamine, ingl slip trailing – vedelat savi pigistatakse pinnale mustrite loomiseks.
- Raiumine, graveerimine, ingl carving / incising – mustreid lõigatakse savi sisse terava tööriistaga.
- Värviline savitäide, ingl mishima (inlay) – graveeritud mustrid täidetakse kontrastset värvi saviga.
- Glasuurimine, ingl glazing – eseme katmine glasuurikihiga, mis muutub põletamisel läikivaks või mattpinnaks.
- Raku põletus, ingl raku firing – kiire põletus ja jahutus, tulemuseks ootamatud efektid ja praod pinnas.
Kuidas valida endale sobiv keraamika liik ja tehnika?
Sobiva keraamika liigi ja tehnika valimine sõltub eelkõige sellest, mida sa soovid luua, milline on su varasem kogemus ning millised vahendid ja tingimused sul olemas on.
- Kõige tähtsam on alustada oma huvidest ja eesmärgist. Mõtle läbi, kas on soov luua tarbeesemeid (nt tassid, kausid või taldrikud) või on suurem huvi skulptuuride vm dekoratiivsete esemete vastu.
- Arvesta sellega, millised on võimalused keraamika töövahendite ja tarvikute kasutamise osas. Mõned keraamika tehnikad eeldavad vähem töövahendeid ja võivad olla sobivamad alustajatele, samas kui teised tehnikad nõuavad spetsiaalset varustust. Valiku tegemisel võib otsustavaks saada, kas sul on ligipääs põletusahjule, kui kõrgel temperatuuril saad põletada ja kas sul on olemas muud vajalikud tööriistad.
- Mõtle sellele, kui oluline on sulle, et tulemuseks oleksid sümmeetrilised esemed. Kui see on oluline, siis sobiks keraamika tehnikatest nt potikedral voolimine, mis nõuab küll harjutamist ja potikedra kasutamise võimalust, kuid võimaldab valmistada sümmeetrilst tarbekeraamikat.
- Lisaks keraamika vormimistehnikale tuleb mõelda ka viimistlusele. Selleks on palju võimalusi ning järgida saab isiklikke eelistusi, mis tundub sulle kõige loomulikum ja huvitavam.
Kui sa ei tea, millised võimalused on ja kahtled, milline keraamika tehnika sulle võiks sobida, siis on kõige parem katsetada ning uurida keraamikaga tegelevate inimeste kogemusi ja soovitusi. Sageli võib takistuseks kujuneda keraamika töövahendite soetamise võimalused – ilma kindlustundeta, kas ja mida alustajana vajad, on alginvesteering suur. Sellistel juhtudel on väga hea alustada keraamika stuudios korraldavatest töötubadest, kus on kõik vahendid juba olemas ja kus juhendaja saab tutvustada erinevaid võimalusi ja anda konkreetseid soovitusi.
Lõpuks tasub meeles pidada, et õiget või vale valikut ei ole – parim viis leida endale sobiv tehnika on katsetamine. Proovi erinevaid keraamika liike ja tehnikaid, jälgi, mis sind kõnetab, ja usalda oma tunnet. Keraamika on loov protsess, mis pakub palju avastamisrõõmu.
Käsitöökeraamika ja tänapäeva elutempo
Keraamikastuudio on koht, kus saab tegeleda savi voolimise ja vormimisega, olles samal ajal kohaks, kus leida tänapäeva kiire elutempo juures hetk, mil istuda hingerahus.
Savist mõne eseme valmistamist, kuivatamist ega põletamist ei saa kuidagi kiirendada – keraamika valmistamiseks kulub tänapäeval sama palju aega kui 2000 aastat tagasi. Nii toimib saviga töötamine digimaailma ülekoormuse vastu. See katkestab kasvõi paariks tunniks e-posti ja sõnumite kontrollimise.
Need tunnid võivad mööduda ilma millelegi muule mõtlemata, aidates seeläbi välja tulla igapäevarutiinist ja -muredest. Savitööle keskendumisel on meelel üks fookus, mis võib mõjuda meditatiivselt või terapeutiliselt.
Lisaks mõtete väljalülitamisele ja sensoorsele kogemusele sõrmedega voolimisel, valmib protsessi käigus omanäoline ja imeline keraamikaese, mis jääb igale valmistajale või kingituse saajale mälestuseks aastateks.
Tule keraamika töötuppa
Tule keraamika töötuppa ja avasta, kuidas savi abil saab end väljendada loomingulisel ja looval viisil! Olgu sul varasem kogemus või oled täiesti algaja – töötuba pakub võimaluse käed saviseks teha, luua midagi isikupärast ning nautida loomisrõõmu. Meie keraamikakursuste käigus saab teadmisi savist, keraamikast, erinevatest keraamika valmistamise tööetappidest ja glasuurimisest. Juhendaja jagab üldoskusi ja -teadmisi ning isiklikke kogemusi.
Keraamika valmistamine on lõõgastav ja loominguline tegevus, mis ühendab iidseid keraamika ajaloo traditsioone tänapäevase eneseväljendusega. Tule üksi, sõbraga või kogu perega – loovust ja inspiratsiooni jagub igaühele!
