Savi on oluline materjal inimkonna ajaloos, mille loodusest leitavus, kergesti vormitavus ja põletamisel tekkiv tugev struktuur on teinud selle asendamatuks keraamikas. Savi võimaldab kunstnikel ja käsitöölistel luua väga erinevaid esemeid, igapäevastest savinõudest keerukate skulptuurideni.
Millised on savi liigid?
Looduses leidub kümneid erinevaid savi liike, mis põhinevad nende mineraalsel koostisel. Teaduslikult kuuluvad savimineraalid umbes 30 eri tüüpi „puhasteks“ savideks (nagu kaoliniit, illiit, montmorilloniit jne). Näiteks kaoliin on valge savi ehk portselanisavi, mida kasutatakse fajansi ja portselani valmistamiseks. Enamik looduslikke savisid on siiski puhaste savide segud.
Keraamikas kasutatakse viite põhilist savi liiki:
- Punane savi – madalal temperatuuril põletatav, plastiline ja kergesti töödeldav savi. Värvuselt punakas või pruunikas. Vajab glasuurimist, et muuta vettpidavaks. Sobib näiteks lillepottide, kausside ja dekoratiivsete esemete tegemiseks. Punast savi nimetatakse ka terrakotaks – see on põletatud savi (ilma glasuurita), mida kasutatakse näiteks savinõude, kujukeste, reljeefide ja katteplaatide valmistamisel.
- Kivinõu savi – kõrgemal temperatuuril põletatav tugev savi, mis muutub põletamisel kivitaoliseks. Hea valik igapäevaseks kasutuseks mõeldud nõudele (nt tassid, taldrikud). Värvus hallikas või beež.
- Portselansavi – valge, peene struktuuriga savi, mida põletatakse väga kõrgetel temperatuuridel. Kuivab kiiresti ja vajab oskuslikku töötlemist. Tulemuseks on õhukesed, tugevad ja veekindlad esemed – sobib hästi peene keraamika loomiseks. Seda savi liiki nimetatakse ka valgeks saviks, mis on portselani tooraineks.
- Tulekindel savi – kõrgtemperatuuriline savi, mis talub äärmuslikke kuumusi. Kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks või kuumuskindlate esemete (nt ahjukivid) valmistamiseks. Sageli lisatakse teistesse savisegudesse vastupidavuse suurendamiseks.
- Isekõvastuv savi – ei vaja põletamist, sest kuivab õhu käes. Sobib hobi- ja käsitööprojektideks. Ei ole veekindel ega nii vastupidav kui põletatud savi.
Seega on savi liikide valik mitmekesine, isekõvastuvatest õhu käes kuivavatest savidest portselani valmistamisel kasutatavate valgete savideni. Sobiva savi liigi valimisel tuleb arvestada, milline on plaanitav keraamikaprojekt ja millised on olemasolevad töövahendid.
Kuidas savi kaevandatakse?
Savi on hõlpsasti kaevandatav, kuna savikihid enamasti ei asu väga sügaval pinnakatte all
(0,3-15 meetrit). Suuremaid koguseid kaevandatakse ekskavaatoritega, väiksemaid on otstarbekam käsitsi kaevata, sellega tagatakse ka savimaagi parem kvaliteet.
Kaevandatud savimaaki võib hoida lahtise taeva all selleks kohandatud laoplatsil või basseinis aastaringselt, kuna temperatuuri kõikumine muudab savi plastilisemaks. Siseruumi on soovitatav paigutada vaid kaoliin ja valge kvartsliiv.
Savinõud ja muud savi kasutamisvõimalused
Savi kasutatakse kasutatakse väga erinevates valdkondades tänu selle vastupidavusele ja mitmekesistele omadustele. Mõned mitmekülgsed näited, mida saab teha savist:
- Savinõude valmistamine on üks savi tuntumaid ja vanimaid kasutusalasid. Savinõusid ehk keraamilisi anumaid on kasutatud toidu valmistamiseks, serveerimiseks ja säilitamiseks juba aastatuhandeid. Tänapäeval on need lisaks praktilisele väärtusele hinnatud ka kui käsitöö- ja disainiesemed. Lisaks isiklikule otstarbele tehakse savinõusid müügiks, mida saavad käsitööd ja loomingulisust hindavad inimesed osta laatadelt ja veebipoodidest.
- Savi kasutatakse tehnilistes valdkondades tänu selle kuumakindlusele ja heale isolatsioonile, mistõttu leiab kasutust elektrijaamades, tuumareaktorites, elektrimootorites, elektroonikatööstuses ja mujal.
- Ehitusvaldkonnas valmistatakse savist telliseid, plaate, torusid ja muid materjale, mida kasutatakse hoonete ja infrastruktuuri rajamisel.
- Kuna savi on vastupidav happelistele keskkondale ja kulumisele, kasutatakse savi keemiatööstuses laboritarvete ja torustike valmistamisel.
- Sanitaar- ja meditsiinivaldkonnas kasutatakse savi vannitoaseadmete ning proteeside valmistamisel.
- Kunstivaldkonnas kasutatakse savi tarbekunstis, skulptuurkunstis ja arhitektuuris. Lisaks kasutatakse savi maalide tegemisel.
Savi kasutamine keraamikas
Tänu oma plastilisusele ja põletamisel tekkivale tugevusele on savi kaua kasutatud ja hinnatud materjal keraamika ja savinõude valmistamisel. Põletatud savist tooted ja keraamika võivad olla valmistatud nii igapäevaseks kui ka loodud vaid erilistel ja pidulikel hetkedel kasutamiseks.
Kuidas toimub savi ettevalmistamine?
Kuna savimaak sisaldab kuni 30% vett, on hädavajalik läbi viia maagi kuivatamine 5-10%-lise niiskuse sisalduseni. Parim kuivatustemperatuur on 110°-120°, sellest kõrgemal temperatuuril hakkab savi kaotama oma plastilisust.
Tükeldamist ja peenendamist vajavad kõik keraamiliste masside toorained. Savimaagi puhul lastakse tavaoludes eelnevalt kuivatatud ja tükeldatud savil vees liguneda ning seejärel uhutakse ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jäänud jääk on tavaliselt liiv või kruus. Saadud savimass jäetakse seisma ning aja jooksul eemaldatakse pealekerkinud veekiht.
Ideaalne on kasutada keraamilise massi lõplikuks peenendamiseks ja nende omavaheliseks segamiseks kuulveskit, mis kujutab endast ümber oma telje keerlevat silindrilist või koonusetaolist trumlit.
Kui savimass sisaldab elektrolüüte, võib seda peale laagerdumist kasutada valmis valumassina. Savimassi, mis ei sisalda elektrolüüte, kasutatakse pooltoodanguna vormimismassi valmistamiseks. Plastiline vormimismass saadakse valumassi liigse niiskuse eraldamise teel. Käsitöönduslikult kuivatatakse seda soojas kuivas ruumis kipsvannides või vanades kipsvormides. Kvaliteetse vormimismassi saamiseks tuleb tahenenud massist eraldada õhk ning vajaduse korral mass ühtlustada. Tavaoludes piisab selleks savimassi käsitsi läbisõtkumisest, keraamikatööstuses suunatakse töödeldav savimass vaakumpressi, kus koos õhu eraldamisega toimub savimassi teistkordne ja lõplik läbisegamine ning ühtlustamine. Valminud vormimismassi on soovitatav lasta seista enne kasutamist. Mida kauem savimass laagerdub, seda paremad on selle plastilised omadused.
Valmistatakse ka pulbermassi, mida toodetakse savimassi tsentrifugaalse töötlemise teel vastavates kuivatites või õhkkuiva vormimismassi jahvatamise teel.
Millised ahjusid kasutatakse savi põletamiseks?
Savi põletamiseks kasutatavad ahjud jagunevad küttematerjali või energia liigi järgi (puuküte, õliküte, gaasiküte, kivisöeküte, lõkkepõletuse küte, elektri- ja päikeseenergia), töötamisperioodi järgi (perioodiline või pidev), ahju ehituse ja tõmbe järgi.
Keraamika ahju valimisel peaks silmas pidama esmalt ahju suurust (töömaht) ja põletuskoormust ning saadaolevat elektritoidet (kas on tööstusvool). Ostmisel tuleks jälgida kontrolleri ja ahju varustuse (riiulid, vahepostid) olemasolu ning sobivust rakendusega (keraamika, klaas).
- Pealtlaetavad ümarahjud mahuga 30-300 l. Need ahjud sobivad nii hobikeraamikutele kui väiksematesse savikodadesse. Sobiv madala ja keskmise põletuskoormuse korral.
- Eestlaetavad kamberahjud 50-250 l. Selliseid ahjud sobivad suurema põletuskoormuse korral ning kui on vaja suuremat ahju. Suuremahulist eestlaetavat ahju (suurem kui 150 (200) liitrit) on võrreldes pealtlaetavaga mugavam pakkida. Küttekehad (spiraalid) võivad olla paigaldatud pesadesse või keraamilistele torudele. Torudele paigaldatud küttekehadel on veidi pikem tööiga, kuna need ei vaju ajapikku längu. Ühtlasema soojuse jaotuse tagavad ahjud, mille küttekehad asuvad 5-es küljes – see on kriitilisem just suurema mahuga ahjude korral.
- Kamberahjude eeliseks on ka parem soojusisolatsioon.
Kuidas toimub saviesemete põletamine?
Kuivatatud saviesemeid põletatakse, et muuta savi kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Põletamata keraamilist massi on pärast kuivatamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Pärast põletust, tänu põletuse käigus toimunud muutustele keraamilise massi struktuuris, on see aga võimatu.
Eristatakse nelja savi põletusviisi: eelpõletus, ühekordne põletus, dekoorpõletus ja glasuurpõletus.
- Eelpõletuse korral põletatakse õhkkuivaks kuivatatud saviesemed enne nende glasuurimist.
- Ühekordset põletust kasutatakse terrakota ja kivinõu (savi- ja soolaglasuuriga kaetud tooted) saviesemete ainukordseks põletuseks.
- Dekoorpõletuse puhul kinnistatakse savi põletuse käigus glasuurile glasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse savi põletus madalamal temperatuuril, et takistada alusglasuuri sulamist.
- Glasuurpõletus on eelnevalt ettepõletatud ja seejärel glasuuritud toodete põletus, mille käigus moodustunud glasuur kinnistub tootele.
Keraamika jaguneb põletamistemperatuuride järgi madal- ja kõrgkuumuskeraamikaks.
- Madalkuumuskeraamika puhul toimub savi põletamine kuni temperatuurini 1150 °C, mille tulemusena saadakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurpõletusega vettpidavateks. Madalkuumuskeraamika alla kuuluvad primitiivkeraamika, majoolika, pottsepakeraamika, lubjafajanss. Madalkuumuskeraamikat viljeletakse põhiliselt erinevate glasuurvärvide rohkuse tõttu.
- Kõrgkuumuskeraamika põletamine toimub temperatuurivahemikus 1150-1500 °C. Kõrgkuumuskeraamika alla käivad kivinõud, fajanss, portselan, kuumuskindlad nõud. Tooted on paakunud killuga, mis peavad vett ka glasuurpõletuseta. Kõrgkuumuskeraamika on vastupidavam, kuid esineb vähem erinevaid glasuurvärve.
Tule keraamika töötuppa
Tule keraamika töötuppa ja avasta, kuidas savi abil saab end väljendada loomingulisel ja looval viisil! Olgu sul varasem kogemus või oled täiesti algaja – töötuba pakub võimaluse käed saviseks teha, luua midagi isikupärast ning nautida loomisrõõmu. Meie keraamikakursuste käigus saab teadmisi savist, keraamikast, erinevatest keraamika valmistamise tööetappidest ja glasuurimisest. Juhendaja jagab üldoskusi ja -teadmisi ning isiklikke kogemusi.
Keraamika valmistamine on lõõgastav ja loominguline tegevus, mis ühendab iidseid keraamika ajaloo traditsioone tänapäevase eneseväljendusega. Tule üksi, sõbraga, perega või kolleegidega – loovust ja inspiratsiooni jagub igaühele!
